12. päev. 27.nov. 2015

Kuna meil on liitklass, siis ülesanne tuleb täita koos paarilisega 1. klassist.
Meie tundi jälgivad ka kooli "Digipöörde" projektiga seotud inimesed
 (vaskaul: külaline Tallinnast., paremal arvutiõpetaja Siret Lahemaa)

Kasutame programmi Lenzo .1.ülesanne: Pildistage oma taime

2.ülesanne: Joonistage fotol olev taim võimalikult täpselt üle.

3. ülesanne: Uurige oma taime luubiga

Marial ja Juhanil on käsil teine ülesanne, foto järgi taime joonistamine

4.ülesanne: Uurige luubiga taime ja proovige see nüüd ise, ilma foto abita,  joonistada.

Jaanika kustutas kogemata  kogu töö ära ja nad peavad Sirlega koos otsast pihta alustama.

Juhan ja Maria taime uurimas

Taime joonistamine pärast luubiga uurimist

Viimane ülesanne: Salvestage esimese foto juurde oma vestlus, milles kajastub kogu senine uurimisprotsess .
Salvestamiseks otsige mingi vaikne koht koolimajas (näiteks koridoris)

11.päev. 26.nov.2015

Sirle mõõdab oma taime

Avelin mõõdab oma taime

Päris pikk juba!

Maria mõõdab oma taime

7.päevaks on mullas kasvavad redised  tunduvalt pikemad kui liivas kasvavad taimed
Tillid ei ole  ikka veel tärganud.

10. päev. 25. nov.2015

Redised on kahe päevaga jõudsasti kasvanud. Juba 6 cm pikkused

Vaatame, kuidas läheb taimedel, mis kasvavad hämaras riiuli all!

Tunduvad pikemad kui need, mis on aknalaual. Väga kollased lehed ja valged varred.

Uurime luubiga, kuidas on juured muutunud.

Vaatleme lehti lähemalt. Kasutame selleks luupi

Riiuli all kasvanud taimed on tõesti väga pikad

10.päev ja juba  28 cm ! 

8.päev. 23.nov.2015

Viiendal päeval külvasime kasti sisse rediseid ja tilli. Kastsime ning panime kaane peale. Kasti oli varem kasutatud .
Me ei puhastanud seda varasematest mullajääkidest ja taimeosadest.

Redised , mis külvati mulda, olid kõik kasvama hakanud kuid tille polnud veel näha.
Liiva sisse külvatud rediseid oli vähem ja nad olid ka väiksemad kui mullas.

Rediste juures on näha hallitust

Hallituse tekke põhjustas arvatavasti liigne niiskus ja vanas mullas olnud hallitusseente osakesed.

Need taimed kasvasid hämaras riiuli all. 

Võrdlesime hämaras ja valges kasvanud hernetaimi. Hämaras kasvanud on pikemad ja kollasemad (pildil vasakul).
Valges kasvanud taimed on rohelised. ja lühemad (pildil paremal)

Koostame uurimuse käiku kajastava raamatukese

5.päev 20.nov. 2015

Läbi purgi on hästi näha, et areneb nii juur kui ka idulehed

Täna otsustasime külvata ka tilli ja redist

Pooled seemned külvasime mulla, pooled liiva sisse

Avelin , Sirle ja Mihkel uurivad lähemalt, kuidas nende taimed on arenenud. Nad on nähtuga väga rahul.

2. päev 17.nov.2015

Ülesanne:
 Tehke lühiintervjuu klassikaaslasega.
Töökäik:
 1. Kirjuta oma küsimused paberile
2. Üks õpilane on operaator ja intervjueerija, teine intervjueeritav.
Iga õpilane saab küsida küsimusi ainult ühe tööetapi kohta.
3. Osatäitjate vahetus.
4. Filmilõikude monteerimine (õpetaja)

1. päev 16.nov.2015

Herned

Mida taim vajab?

MIhkel

Mari-Leen

Seemned mullas/liivas

Maria

Avelin niisutab mulda/liiva

Jaanika

Sirle

Hullu Teadlase  teaduskonverentsi „Muld kui kuld“lühitutvustus

 Konverentsil osalemiseks tuleb õpilastel nelja- kuni kuueliikmelistes rühmades kasvatada taimi, viia läbi vaatlusi, nende põhjal uurimistöö koostada ja see Hullule Teadlasele saata.

Igal rühmal tuleb kuue nädala jooksul vaadelda seemnetest kasvama pandud taimi kolmes erinevas kasvukeskkonnas, mille tingimused erinevad temperatuuri, niiskuse ja valguse poolest: näiteks niiske ja soe, kuiv ja külm, pime ja soe. Vaatluste läbiviimisel ja tulemuste kirjapanemisel soovitame kasutada ka tehnoloogilisi vahendeid (nt mobiiltelefoni või kaameraga filmimine/pildistamine).

Vaatlusperiood peab jääma vahemikku november 2015 kuni veebruar 2016. Uurimistööde koostajatel on võimalus kirjutada Hullule Teadlasele (hull.teadlane@ut.ee) ning esitada küsimusi ja saada nippe praktiliste vaatluste läbiviimiseks ja uurimistulemuste kirjapanemiseks.Parimate uurimistööde selgitamisel hinnatakse atraktiivset uurimisküsimuse püstitamist ja sellele vastamist, uurimistöö teoreetilist osa ja praktiliste vaatluste läbiviimist ning oskust luua seoseid teiste loodusnähtustega.

Konverentsi käigus valmivate uurimistööde tulemuste esitamine on jagatud kolme etappi: koolisisene voor, piirkondlik voor (osalevad maakonnad jagunevad piirkondadesse) ja lõppvoor. Koolisiseses voorus ei ole võistkondade arv piiratud, kuid projektis osalevad meeskonnad tuleb hiljemalt novembris 2015 registreerida.

Piirkondlikku vooru saab iga kool saata vanuseastme arvestuses parima võistkonna, st üks võistkond 1. klassidest, üks võistkond 2. klassidest ja üks võistkond 3. klassidest. Piirkondliku vooru korraldamist koordineerib Tartu Ülikooli muuseum. Piirkondliku vooru üheks osaks on Hullu Teadlase külaskäik koos teemaga seotud eksperimentide ja katsete tegemisega, kus ka õpilased saavad kaasa lüüa.